Juuni keskpaigaks olid maja varemed koristatud, alles vaid maja asukohta meenutavad korsten, ahi ja pliit. Ka need said maha lammutatud ning kivid leidsid tee täitematerjaliks mujal kinnistul. Maapind sai äestatud ja tasandatud, aga oh sa püss, kus sealt tuli välja alles kive – lõputus koguses, suuremaid ja väiksemaid. Sellist asja ei oleks osanud näha ka käige hirmsamas õudusunenäos, sest neid kive korjasime ja riisusime me seal mitu-mitu nädalavahetust. Juuni ja juulikuu märksõnadeks olid kindlasti mullatööd, reha ja riisumine , ning sellest tegevusest villis käed. Ja oi kuidas kinnistul muutus kõik aina rohelisemaks ja rohelisemaks – pea pistsid välja kõiksugu umbrohud ja tüütud põõsad (paju, metsikud kreegid, kirsid jne). Kivide korjamisega ühelepoole saanud, algas nende õuduste väljajuurimisele, kuid lõpuks tasus see töö ennast ära – visuaal hakkas aina enam ilusamaks muutuma.
Vaikselt hakkas peas idanema mõte – idülliline saun tiigi ääres. Ainult et olemasolev tiik meenutas rohkem porilompi kui idüllilist sauna asukohta.
